Tänulikult Rüblikute jõulupeost.
Hommikul tulid lapsed lasteaeda, nii nagu ikka ühel tavalisel lasteaiapäeval.
Aga õpetajad olid sellel päeval natukene imelikud, natuke teistsugused just nagu hakkaks kohe midagi juhtuma.
No ja siis juhtuski. Kõik õpetajad olid korraga kadunud ja rühmas askeldasid lastega õpetajaabid.
Ühel kenal hetkel võtsid õpetajaabid oma rühma lapsed sappa ja viisid etendust vaatama- selgus, et täna on teatripäev!
Teater meie lastele meeldib. Sättisime ennast saali ja jäime ootama, et mis nüüd edasi saab. Esialgu polnud laval kedagi, ja siis hakkasid nad tulema – igasugused metsaelukad, nõid ja päkapikk... ja kõik meie oma õpetajate moodi.
Nii kui uus tegelane lavale tuli, oli saalis palju põnevust, et kes seda tegelast mängib? Paaril korral tuli lausa väike elevusest tingitud paus etendusse jätta.
Pärast oli nii tore minna ja oma õpetajat kallistama, natuke uhke tunne oli ka, et minu õpetaja tegi täna meile teatrit!
Teatritoolid panid oma kohtadele tagasi suured Rüblikud – Nipsuterad ja Naksitrallid. See on juba mitu aastat kestnud ilus kohustus, mida koolieelikud rõõmuga peale teatrit teevad. See annab neile ka võimaluse kohtuda näitlejatega ning soovi korral neilt ka midagi küsida või lihtsalt vahva etenduse eest tänada. Sellelgi korral oli kallistajaid palju!
Peale etendust võtsid lapsed oma varem valmistatud kuuseehted ning läksid õue hoovi kaunistama.
Ehteid jätkus hekile, kuuskedele ja põõsastele! Nii tore kui ühest asjast saab mitu korda rõõmu tunda – meisterdades, kaunistades ja hiljem oma kätetööd imetledes.
Kuid oot-oot, mis nüüd. Keegi jämeda häälega tegelane hakkas üle tänava aisakella laulu laulma. Lapsed ruttasid väravasse uudistama - ja mis sa kostad, keset kaunist hommikut tatsab meie väravast sisse jõuluvana. Jõuluvana laulab aina edasi ja lapsed kogunevad tema ümber – tekib armas jõulurongkäik. Sellises rivis võiksid lapsed ilmselt mitu ringi ümber maja teha.
Jõuluvana peatub ja lapsed saavad temaga mängida, lugusid kuulata ja mustkunstitrikke vaadata. Lisaks on jõuluvanal jalas võlusaapad, mis teda ühest peres teise imekiiresti viivad. Vana polnud kade mees ja näitas kõik oma saapa käigud ette. Laste palvel ta siiski viiendat käiku sisse ei pannud, muidu oleks jõulumees koos kingikotiga ilmselt kohe Austraaliasse põrutanud.
Aga eks lastelgi oli üht-teist näidata. Juhatasime jõuluvana meie hubasesse jõulutuppa diivanile istuma ja laulsime talle kogu hingest, nii nagu ikka lapsed jõuluvanale laulavad. Et jõulumees ikka teaks, et hoolimata mõnest aasta jooksul tehtud üleannetusest, oleme me ikkagi jõuludeks täitsa valmis.
Rühmade kaupa kutsus vana meid enda juurde jõulutuppa. Seal said lapsed veel oma rühmaga esineda, juttu puhuda ja julgemad ka oma luuletuse või laulu jõuluvanale esitada.
Kui kõik rühmad olid oma pakid kätte saanud oli aega hüvasti jätta. Taaskord lauluga läks rongkäik teele. Soojad jõulukallistused ja oligi aeg jõuluvanal järgmiste laste juurde minna.
Kui lapsed tuppa jõudsid sõid kõik jõululõuna ning uudistasid kingipakke. Väike helkurloom leidis sellel lõunal tee paljude Rüblikute kaissu. Küll see jõuluvana on ikka vahva mees, et nii toreda kingituse oskas tuua!
Ja pisut hiljem, siis kui lapsed juba magasid, said kõik suured Rabarüblikud saalis kokku, et üks pikk pai üksteisele teha.
Ja uskumatu lugu, kuuse alla olid poetatud kingitused. Millal jõuluvana veel seda jõudis? Vist pani ikka salaja viienda käigu sisse.
Suured ja väikesed Rüblikud on väga tänulikud imelise jõuluaja eest. Oli aeg täis üllatusi, rõõmsat askeldamist, lapsemeelsust, mängulisust, üksteise kuulamist ja abistamist ning aeg täis rõõmu ja rahulolu!
Aitäh armsad lapsevanemad, et te meie kõrval olite ja meid toetasite ja märkasite. Kaunist aasta lõppu ja vähemalt sama vahvat algavat aastat!
Pildigalerii sellest vahvast päevast: http://rabaryblik.ee/vanematele/pildigaleriid/2019-2020/event/2019-2020/joulud_19.html
